This paper asks whether there are any pseudo-cleft structures in Estonian. Grammars do not account for them, but we found fitting examples from both spoken and written usage, in particular from public speeches. Functionally, they are similar to what has been described in other languages: what-initial constructions project longer explanations and launch new topics, thereby structuring discourse and (re-)engaging participants. Since studies on pseudo-clefts in spoken interaction have revealed a high degree of structural variability even in languages that make prolific use of them, such as French and Hebrew, we suggest that they are also grammaticized in Estonian.

Kirjutises vaatleme ebalohklausete esinemust eesti keeles. Kuigineid grammatikates ei käsitleta, leidsime näiteid nii suulisest kõnest, eriti avalikustsuhtlusest, kui ka tõlkekorpustest. Funktsionaalselt vastavad need juba kirjeldatudmustritele teistes keeltes: mis/mida-algulised konstruktsioonid alustavad pikemaidselgitusi ja uusi teemasid, olles seega eelkõige diskursuse liigendajad ja osalejatetähelepanu (tagasi)tõmbamise vahendid. Kuna ka kõige ohtramalt ebalohklauseidkasutavate keelte (nt prantsuse ja heebrea keele) suulises kasutuses on täheldatudnende rikkalikku vormilist varieerumist, küsime, kas ka eesti keele puhul võiksrääkida juba grammatiseerunud lausetüübist.